„Muusikaline postkaart Stockholmist 1654–1783“  Rootsi pealinn Stockholm on sajandite vältel võõrustanud palju huvitavaid ja tunnustatud muusikuid. Kuninglik õukond, kuningad ja kuningannad, aadlikud ja teised on neid muusikuid kaitsnud ning julgustanud ka rasketel sõja-, nälja- ja katkuaegadel ning ränkades ilmastikutingimustes. Säilinud on rikkalik muusikapärand, mis annab meile aimu muusikast, mida on erinevatel ajastutel Rootsis ja Euroopas mängitud. See muusika näitab ka seda, kui tihedalt on Rootsi nii kultuuriliselt kui ka sotsiaalselt muu Euroopaga seotud. Selles kavas esitatakse Stockholmist pärit ajaloolist muusikat, muu hulgas von Dübenilt, Romanilt, Krausilt ja Uttinilt, mida tänapäeval mängitakse harva või ei mängita üldse. Osa muusikast pärineb ka ajast, mil Eesti kuulus Rootsi Kuningriigi alla.   Ensemble Utile Dulci  Rebecka Karlsson – barokkviiul, juht Kristine West – barokkflööt, plokkflööt Ulrika Westerberg – barokkviiul Karin Ahnlund – barokkvioola Mirjam Pfeiffer – barokktšello Marju Riisikamp – klavessiin   Rebecka Karlsson – barokkviiul, juht  Rebecka on Rootsis Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis Anna Lindali õpilasena viiulit ja Ann Wallströmi õpilasena barokkviiulit õppinud. Ta on olnud vahetusõpilane Itaalias Bolognas G. B. Martini nimelises konservatooriumis, kus ta õppis maestro Carlo Ricci käe all viiulit, ning õppinud Saksamaal Trossingeni Riiklikus Muusikakõrgkoolis magistrantuuris Anton Stecki käe all barokkviiulit. Lisaks sellele on Rebecka osalenud Stefano Montanari ja Rachel Podgeri meistriklassides. Praegu on Rebecka Stockholmis vabakutseline viiuldaja. Ta on mänginud ansamblite Hofkapelle München ja Hassler Consort koosseisus ning mängib regulaarselt Drottningholmi teatriorkestris ja Põhjamaade kammerorkestris ning ansamblites Göteborg Baroque ja Karlsson Baroque. Alates 2012. aasta kevadest on Rebecka Drottningholmi barokkansambli alaline liige ning ta mängib barokkansamblis Freedom, Baroque and Sisterhood („Vabadus, barokk ja sõsarkond“) koos vioolamängija Karin Ahnlundi ja tšellist Mirjam Pfeifferiga. Rebecka tegutseb ka solisti ja kontsertmeistrina.   Kristine West – barokkflööt, plokkflööt Tema juured on Hälsinglandi lopsakates metsades ja rahvamuusikas, kuid ta on sukeldunud ka vanamuusika, süvamuusika ja maailmamuusika valdkonda ning kehtestanud end oma põlvkonna ühe olulisima instrumentalistina. Toon ja tämber on tema väljendusviisi kesksed aspektid, mis hoiavad tema muusikalist tegumoodi pidevas muutuses. Pärast magistriõpinguid Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis on ta tegutsenud vabakutselise muusikuna erinevates kammeransamblites ja orkestrites nii solisti kui ka ansambli liikmena, kus ta on mänginud plokkfööti, barokkflööti ning erinevaid põikflööte ja vilepille. Kristine on välja andnud kolm rahvusvaheliselt tuntud albumit.   Ulrika Westerberg – barokkviiul Ulrika on viiulit mänginud 9-aastasest saati. Kaheksakümnendatel õppis Ulrika viiulit Göteborgi Muusikaakadeemias Eugen Bitto viiuliklassis ja Malmö Muusikaakadeemia esimeses barokkmuusika interpreteerimise klassis. 23-aastaselt sai temast Helsingborgi Sümfooniaorkestri alaline liige. Huvi kultuuriajaloo ja vanemate ajastute vastu viis ta barokkmuusika juurde ja barokkmuusika on viinud teda paljudesse Euroopa riikidesse. Ta on tuuritanud Euroopa Liidu Barokkorkestri ja kollektiividega Le Concert Spirituel, Nederlandse Bachverenigen, Les Arts Florissants ja Norsk Barokkorkester. Ta on lavastanud kontserte, näiteks Confidenceni lossiteatris, Svartsjö lossis ning paljudes Rootsi kirikutes ja kontserdimajades. Samuti on ta produtseerinud soolosalvestusi, näiteks Uppsalas asuva Dübeni kollektsiooni muusikat koos Tre Kronor Barock Ensemble’iga. Praegu keskendub tema põhitöö kammermuusikale ning koostööle kirikute ja nende kooridega. Ulrika on alustamas karjääri ka maalikunstis.     Karin Ahnlund – barokkvioola Karinil on Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli solistidiplom. Tema õpetaja oli professor Gösta Finnström. Karin on õppinud vioolat ja kammermuusikat ka Budapestis Franz Liszti nimelises muusikaakadeemias. Ta debüteeris Bartóki vioolakontserdi ja Rootsi Raadio Sümfooniaorkestriga. Ta on olnud ka Kuningliku Filharmooniaorkestri, Västerås Sinfonietta, Norrköpingi Sümfooniaorkestri ja Musica Vitae solist. Karin oli viisteist aastat Zetterqvisti-Gotlandi kvarteti liige, mille koosseisus tuuritas ta Rootsis ja Euroopas, ning teda saab Freskkvartetteni ja Kopenhaageni keelpillikvartettide koosseisus kuulda mitmetelt paljukiidetud lindistustelt, sealhulgas maineka Stenhammari kogumiku omadelt. Karin on olnud Musica Vitae ja Kuningliku Filharmooniaorkestri sektsioonijuht ja on nüüd Rootsi Kuningliku Orkestri vioolasektsiooni juht. Karin on koostöös Gotlandi kvarteti ja Malardaleni Ülikooliga andnud ka vioola ja kammermuusika suvekursustel eratunde. Alates 2015. aastast õpetab Karin Stockholmi Södra Latini Gümnaasiumis vioolat ja kammermuusikat. Samuti on Karin õppinud muusikateraapiat Stockholmi Kuninglikus Muusikakolledžis. Karin on tegutsenud barokkvioolamängijana alates 2017. aastast ning teinud tihedat koostööd Rebecka Karlssoni ja Mirjam Pfeifferiga barokkansamblis Freedom, Baroque and Sisterhood („Vabadus, barokk ja sõsarkond“).     Mirjam Pfeiffer – barokktšello Mirjam on õppinud tšellot Weimari ja Dresdeni muusikaakadeemias Brunhard Böhme ja Peter Brunsi õpilasena. Sellega seoses õppis ta Müncheni Muusikaakadeemias Kristin von der Goltzi õpilasena barokktšellot ja pälvis kontserdidiplomi. Mirjam on töötanud erinevate orkestritega Saksamaal, muu hulgas Staatskapelle Dresdenis, ja Belgias orkestris Amima Eterna. Ta on olnud kammermuusikakollektiivi Il Capriccio liige, kellega ta on salvestanud mitmeid plaate. Lisaks on Mirjam õpetanud Halle erimuusikakoolis Latina. Alates 2007. aastast töötab Mirjam tšellistina Stockholmis Kuningliku Teatri orkestris. Ta mängib kammermuusikat paljudes erinevates kontekstides ja eelistab vanemat muusikat barokktšellol. Lisaks õpetab ta tšellot eraõpetajana ja Stockholmi muusikakooli Lilla Akademien õpetajana. Alates 2019. aastast kuulub Mirjam kollektiivi Freedom, Baroque and Sisterhood („Vabadus, barokk ja sõsarkond“) ning mängib Rootsi 18. sajandi barokkmuusikat koos viiuldaja Rebecka Karlssoni ja vioolamängija Karin Ahnlundiga.   Marju Riisikamp – klavessiin Marju lõpetas 1982. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pianisti erialal. Klaveriõpingute kõrval hakkas ta varakult huvi tundma vanemate klahvpillide vastu: klavikord, klavessiin ja orel. Alates 1994. aastast on ta regulaarselt võtnud tunde Itaalias tunnustatud vanamuusikateoreetiku ja instrumentalisti Christopher Stembridge’i juures. Marju Riisikamp on õppinud mitmetel meistrikursustel K. Gilberti, D. Hunteri, B. Leightoni, P.van Dijki, E. Bellotti, L. F. Tagliavini, J. Raasi, E. Parmentieri, B. van Aspereni ja M. Spaansi õpilasena. Soololavastuste kõrval esineb ta regulaarselt ka erinevates ansamblites ja orkestrites ning saadab erinevaid vokaalsoliste ja instrumentaliste. Ta on esinenud Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Inglismaal, Luksemburgis, Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Slovakkias, Prantsusmaal, Itaalias, Venemaal, Leedus ja Lätis. Samuti esineb ta regulaarselt Itaalias ajaloolistel orelitel. 2000. aastal sai Marju Riisikamp Eesti Muusikaakadeemias magistrikraadi klavessiini erialal ja on seal seitse aastat andnud loenguid vanamuusika teemal. Ta on salvestanud kaks CD-d Gabrieli, Merulo, Gibbonsi, Byrdi, Valente, de Macque’i, Mayone’i ja Frescobaldi loominguga. Ta salvestanud Eesti Raadiole 16. sajandi Itaalia ja Inglise muusikat orelil ja klavikordil. Praegu tegeleb Marju Riisikamp doktoritöö lõpetamisega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema doktoritöö teema on Girolamo Frescobaldi tokaatade struktuur ja rütmiline vabadus. Riisikamp on regulaarselt saanud rahalist toetust Eesti Kultuurkapitalilt. Praegu töötab ta koguduse organistina Türi Püha Martini kirikus. Ta annab vabakutselisena kontserte ja kirjutab artikleid Eesti peamistele muusikaajakirjadele.